Hommikune või pärastlõunane trenn aitab meie keha une ja ärkveloleku rütmis hoida, kehatemperatuuri õigel ajal tõsta ja langetada (uinumise eel inimese kehatemperatuur langeb).
Hilistel õhtutundidel soovitatakse pigem mitte väga intensiivselt treenida, sest tugev kehaline pingutus hoiab meid kauem üleval. Keha on siis ergas, kehatemperatuur on tõusnud ja trenn põhjustab neurokemikaalide – dopamiini, serotoniini ja endorfiinide vabastamist ajus – need kemikaalid aktiveerivad aju ega pruugi uinumisele kaasa aidata.
Trenni tagajärjel tekkinud kehatemperatuuri tõus annab meie sisemisele kellale teada, et on vaja püsida ärkvel. Alles 30–90 minutit peale trenni hakkab nii keha- kui ka ajutemperatuur alanema.
Inimesed, kes tunnevad, et treening hoiab neid kauem ärkvel võiksid raskema trenni teha vähemalt 3-4 tundi enne magamaminekut andes endorfiinide tasemele ja ajule aega rahuneda.
Õhtune mõõdukas füüsiline koormus ja värskes õhus liikumine aga soodustavad und. Seega tõenäoliselt on parem magama jääda madala kuni mõõduka intensiivsusega treeningutele järgnevalt, nagu jooga, pilates või kerge jalutamine. Mõõduka intensiivsusega treeningud enne magamaminekut võivad aidata leevendada ka une eelset ärevust.
Ühe teise uuringu kohaselt inimesed, kes teatasid enne magamaminekut suuremast pingutusest, magasid hoopis paremini, nad jäid ka kiiremini magama, magasid sügavamalt ja ärkasid öösel vähem.
Seega kokkuvõttes soovitan uurida ja tähele panna, mis Sinu kehale sobib, sest me oleme erinevad ja trenni ajastamise jaoks on kasulik olla teadlik enda bioloogilistest iseärasustest – ööpäevarütmist.
Sotsiaal- ja neuroteaduste uuringutes on leitud, et inimesed ei ole kogu päeva lõikes sarnaste võimetega. Inimesed ei ole üldse ühesugused – osad on hommikul ärksamad, kui teised. Hommikuinimesed vs õhtuinimesed.
Kui oled hommikuinimene, siis tasuks paar h varem magama minna, välja puhata ning enne tööd üks mõnus treening planeerida. Hommikuinimestele võib sobida hommikune trenn paremini, kui õhtuinimestele. Siis on jõusaalid ka mõnusalt tühjad ja saad täielikult iseenda heaolule ja eesmärkidele keskenduda. Trennist saadud energialaeng loob Sulle uue tempo, värskuse ja sädeme – nii saadki päeva alguses suure osa oma tegevustest tehtud.
Õhtuinimestele füsioloogiliselt varahommikune trenn nii hästi ei pruugi sobida – Õhtuinimesed võiksid trenni planeerida lõunasesse või pärastlõunasse aega.
Hoolimata nendest bioloogilistest reaktsioonidest treeningule, leiavad teised inimesed, et kellaaeg, mil nad treenivad, ei mõjuta. Olgu see varahommikul või enne magamaminekut, nad näevad oma unele kasu.
Julgustan kõiki kuulama oma keha, et näha, kui hästi nad treeningu ajal magavad. Tunne oma keha ja tunne ennast.
Kas peaks valima pigem varahommikuse treeningu või piisavad unetunnid?
Piisavalt magamine ja regulaarne treenimine on mõlemad olulised, seega kuidas otsustada, kumb on prioriteetsem? Kindlasti ei tohiks end sellesse olukorda seada, et peaks valima ühe neist, sest me vajame mõlemat. Nii und, kui trenni.
Kui kõige jaoks mõnel päeval aega ei jätku, siis uni on alati prioriteet nr 1! Välja arvatud juhul, kui une kvaliteet ja kvantiteet on peaaegu alati korras.
Kui magasid eelmisel ööl seitse kuni kaheksa tundi, tõuse üles ja mine trenni! Kuid kui oled sellel nädalal enamikul öödel alla kuue tunni maganud, soovitan end hommikul välja puhata ja mitte une arvelt trenni minna.
Põhimõte on selline, et kui ei ole võimalik soovitatud seitset kuni kaheksat tundi öösel magada, peaks oma ajakava ümber mõtlema, kuidas treeningud oma päevakavasse mahutada nii, et ei peaks enda und ohverdamata. Ei saa olla üht ilma teiseta; mõlemad on hädavajalikud, et inimene saaks 100 protsenti tegutseda – mitte ainult jõusaalis, vaid ka igapäevaelus.
Autorist:
Kreete Suvi
Litsenseeritud personaaltreener
On aidanud paljudel inimestel jõuda soovitud eesmärkideni, olles nii teenäitajaks, kui ka motiveerijaks.
Instagram: @KreeteSuvi
Facebook: @KreeteSuvi
Veebileht: www.summerfit.ee
0 Kommentaari postitusele “Trenn – millal on parim aeg selle tegemiseks?”